Idamaade uurija Otto Friedrich von Richter

Idamaade uurija

Otto Friedrich von Richter sündis 6. augustil 1792 Vastse-Kuustes Liivimaa ülemmaakohtu assessori ja hilisema maanõuniku Otto Magnus von Richteri (1755-1826) perekonnas. Otto lapsepõlv möödus isa teises mõisas Väimelas. 1803. a sai ta koduõpetajaks Gustav Ewers, kes vaimustus õpilase andekusest ja kirjutas 1806. aastal: „Maanõunik von Richteri noorema poja suure ja harukordse talendi arengu jälgimine teeb tasa kurvastuse, et pean eemal olema oma südamesõpradest ja teadusest. Temast saab väljapaistev mees.“ Ewers jäi Richteri vaimseks isaks kogu eluks.

Õpingutele Moskvas järgnesid ülikooliaastad Heidelbergis ning Viinis, kus olid võimalused Idamaa keelte ja kultuuri tundmaõppimiseks. Tema tähelepanu keskendus eelkõige Türgile ja Ees-Aasia maadele, lisaks keelele ja kirjandusele keskendus ta Idamaade ajaloo, geograafia ja kaasaegse poliitilise olukorra ning klassikalise antiikkultuuri tundmaõppimisele.

Otto von Richteri reis Idamaadesse algas 1814. a suvel. Oriendist lootis ta omandada uue maailmatunnetuse, sest kaasaegne Euroopa oma vaadetega tundus talle igav ja ühekülgne. Rootsi saadiku Nils Palini kodus sõbrunes ta saatkonna jutlustaja Sven Fredrik Lidmaniga, kellega koos otsustas ette võtta pikema teadusreisi Egiptusesse.

Seiklusrikas rännak viis neid 1815. a Aleksandriasse, Nuubiasse ja Assuani. Juuli lõpus olid nad tagasi Kairos, et asuda teele mööda Niiluse deltat, kuid reisi nurjas 4. augustil puhkenud valitsusevastane mäss. Hiljem viisid rännuteed ta läbi Dardanellide Aasia rannikule, muistse Trooja asukoha otsingutele jm.

Otto von Richter haigestus raskelt ja suri 13. augustil 1816 Smürnas (Izmiris). Ta maeti sealsele eurooplaste kalmistule. Richteri isiklikud asjad ja põhiosa kogutud muististest saadeti Rootsi kaudu kodumaale. Isa otustas omakorda poja pärandi kinkida Tartu Ülikooli kunstimuuseumile ja raamatukogule, et need võiksid innustada järgnevaid põlvi samasugustele ettevõtmistele. Tasuks hinnalise annetuse eest ülikoolile kinkis tsaar Aleksander I maanõunik Richterile oma signatuuriga tubakatoosi. Praegu asub üks osa annetusest kahjuks Voronežis.

TÜ raamatukogus olevad käsikirjad on araabia, pärsia ja türgi keeles. Pärsiakeelseid on vaid kolm, kuid samas on need kogu väärtuslikumad manuskriptid. Ka türgikeelseid käsikirju on kolm, lisaks veel kalender ja 20 türgikeelset dokumenti-kirja. Kokku oli isa annetuses 18 käsikirja, 1 kalender (kokku 51 köidet) ja 20 kirja-dokumenti ning 28 nimetust trükiseid (49 köites).