August Traat

Teadlane

August Traat sündis 1. jaanuaril 1911 Krootuse vallas Karaski külas Tigase talus. 

1931. aastal lõpetas ta Treffneri gümnaasiumi. Kiitusega ülikooli lõpetatuna ei saanud August Traadist kohe teadlast. Kõigepealt ametnikutöö, seejärel sõjaastad. Pärast sõda sai A. Traadist küll aspirant ning mõned aastad sai ta töötada ka ülikooli õppejõuna. Kandidaaditöö valmimine viibis keeruliste aegade süül. 

Valminud töö „Poleemika Liivimaa talurahvaküsimuses 1909-1910“ jäi kaitsmata, vangistuses viibis juhendaja professor Leo Leesment. Ülikoolis töötamise ajal tuli sageli kirjutada erinevatel teemadel artikleid ajalehtedele: küll vallakohtutest, omavalitsuste ajaloost, pärisorjuse kriitikast, Pühajärve sõjast, ajaloodokumentide publitseerimisest jm. 1956. a kaitstud kandidaaditöö on enam kui 500 lehekülge masinakirjas – tänapäeval on selline töö doktorikraadi väärt.

Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi vanemteadurina sai aastakümneteks tema põhiliseks töökohaks Eesti Ajalooarhiiv. Ta töötas massiliselt läbi Lõuna-Eesti vallakohtu protokolle aastatest 1820-1866, kuid kahjuks doktoritöös ta kõiki neid kasutada ei saanud. August Traadilt on ilmunud mitusada teaduslikku ja populaarteaduslikku artiklit. Doktoritöö „Vallakohus Eestis 18. sajandi keskpaigast kuni 1866. aasta reformini“ ilmus monograafiana 1980. aastal. Kui vaadata raamatu kohanimede registrit, siis kodukülale Karaskile leiab arvukalt viiteid.

August Traat oli Ajalooarhiivi (tollal Eesti Riiklik Ajaloo Keskarhiiv – RAKA) teadusnõukogu liige, Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi asutajaliige ja 1992. aastast auliige, ta oli Õpetatud Eesti Seltsi liige. Tema raamat „Vallakohus Eestis“ on juristide arvates üks väheseid jääva väärtusega töid, mis sõjajärgne õigusteadlaste põlvkond järeltulevatele põlvkondadele pärandanud on.