Jüri Ottas

Põllumees ja Riigikogu liige
Talu, mille Jüri oma isalt päris, oli juba 1849 päriseks ostnud ta vanaisa. Ta hakkas varakult osa võtma seltskondlikust ja ka poliitilisest elust ning oli juba 1905. a saadikuna rahvaasemike koosolekul „Bürgermusses“. Järgnenud reaktsiooniajal tuli tal end võimude eest varjata. Eesti Vabariigis valiti ta Põllumeestekogude nimekirjas III, IV ja V Riigikokku.

Ottase eesrindlikus talus pandi peamine rõhk loomakasvatusele. Ta kasvatas tõuloomi. Ardenni tõugu hobused, eesti punane tõukari ja sigade tõulava olid kõrgelt hinnatud. Ta oli Eesti Lamba- ja Karusnahaloomaksvatajate Seltsi asutaja ja kooraldas esimehena tõulammaste ostmist välismaalt. Ta pööras tähelepanu ka kanakasvatusele ning võttis kasutusele edasinihutatava kanala. Sellega viidi kanad pärast viljakoristust põllule, et nad sealt teri nokiksid. 

Lisaks riiklikel ametitele osales ta ka kohalikus seltsielus: ta osales Vana-Kuuste Laenu- ja Hoiuühisuses, oli Kaitseliidu Kambja malevkonna pealiku abi, 1936 pani Kambjas käima omapärase liikuva põllutöökooli. Teda peetakse 1929. a Kambjas avatud Vabadussõja monumendi pronkskuju prototüübiks. 

1926. a iseloomustasid Villemi talu külastanud Võrumaa talumehed Ottase talu järgmiselt. 
Villemi talul, mis on Jüri Ottase omandus, on 250 vakamaad põldu. Peale selle on Ottasel veel eemal teine talu (maatükk), mille suurus on 100 vakamaad. Ühtekokku seega õieti suurmajapidamine. Kari on suur, kokku 60 pead, puht Angleri tõugu. Kõige kõrgem piimaand üksiku lehma kohta on 9800 naela piima. Sigu on 50, hobuseid 18. Eriti eeskujulik on hobusetall. On ait ja kuivati, aidas oma veski. Palka makstakse ainult tehtud tööpäevade eest. Külalised pidasid talu igati eeskujulikuks.

Talu suurpäev saabus 1932. aastal, mil talu külastas Rootsi kroonprints. Peremees tervitas kõrget külalist saksakeelse kõnega. Praegu on taastatud talu juure olev mälestuskivi, mis annab teada, et tamme istutas 1932. a Rootsi kroonprints.