Teateid tegelikkusest

Võrumaale 5 teehöövlit. Teetegemist püütakse hõlbustada.
Praegu on „Ilmarises” ehitamisel 12 teehöövlit, mis lepingu järele valmis peavad saama 1. maiks. 1928./29. aasta riigi eelarvesse on võetud 220000 krooni. See võimaldab masinate ehitamist eeloleva suve kestel veelgi edendada. Pääle teehöövlite muretsetakse meil teede korda säädmiseks juurde 3 suurt teerulli, ning 3-4 vähemat. Edasi muretsetakse teede korrashoidmiseks 3 lumesahka, 1 aparaat sildade pääliskorra parandamiseks ja 2-3 veoautot. Ühe teehöövli teepiirkonnaks arvestatakse 80-100 kilomeetrit. Tellitud teehöövlid lähevad maksma 7500 krooni tükk. Arvatakse, et teehöövlid vähendavad naturaalkohustust 50% võrra. Nii on praegu kõigiti hoolitsetud, et teede kohustust põllupidajatel vähendada.
Võru Teataja 1928. 24. märts.

Kanepi ihkab autobusse.
Kanepi-Valgjärve ümbruskond asub praegu kaugel igasugustest ühendustest ümberkaudsete linnadega. Kanepi ümbruskonna elanikud näeksid heal meelel autobussiliinide korraldamist Võru ja Tartuga. Tartust võiks ühendus tulla üle Kambja-Maaritsa-Sulaoja-Valgjärve kuni Kanepi alevikuni. Ühendus oleks soovitav ka Otepääga. Hää oleks, kui esialgselt ühendus linnadega kordki nädalas kindlustataks.
Võru Teataja 1928. 5. aprill.

Toores autojuht jättis ohvri veresse lamama. Raske autoõnnetus Kreutzwaldi tänaval.
Eile lõuna ajal kella poole 2 paiku kihutas sõiduauto nr 6, mida juhtis omanik Koch, Kreutzwaldi tänaval Arved Ebberi kaupluse kohal otsa Rosalie Toomele, jättes selle raskesti vigastatult tänavale ja kihutas ise edasi.
Umbes kella poole kahe paiku päeval tuli Rosalie Toom, kelle elukoht Võrusool, välja Arved Ebberi kauplusest, et minna üle tänava oma hobuse juurde, keda kinni pidas tema mees. Kreutzwaldi tänavat alla tuli aga sõiduauto nr. 6 omaniku Kochi juhtimisel ja sõitis naisterahvale otsa, kuigi päältnägijate jutustuse järele maad küllalt oli pidurdamiseks – vähemalt 10 sammu. Vähe sellest – naisterahvast ülesõitnud auto kihutas peatumata edasi.
Sõidu hoog õnnetuskohal oli nii tugev, et üle tee mineva Rosalie Toome pikali auto ette paiskas ja auto pahempoolsed rattad õnnetust üle sõitsid.
Võru Teataja 1928. 17. juuli.

Auto minevat pidurdamisel kukerpalli. Autojuht Kochilt sõiduluba ära võetud.
Esmapäeva lõuna ajal auto nr 6 alla jäänud Rosalie Toome seisukord on endiselt raske. Seni ei ole ta veel meelemärkusele tulnud. Vahepääl on mõnelt poolt kogu süüd õnnetuses katsutud veeretada õnnetu naisterahva kaela. Seletatakse koguni, et autot, mis inimesest 5-10 sammu kaugel, on võimatu pidurdada, ilma et auto kukerpalli ei paiskuks. Kui auto õnnetuskohal tõesti linna sundmääruste järele hoolikalt sõitis, siis ei võinud kiirus õnnetuskohal mitte üle 10 km tunnis olla, sest mõlemal pool autot olid risttänavad, millest üle 7-kilomeetrise tunnikiirusega üle ei tohi sõita. Niisuguse kiiruse juures pidi ometi võimalik olema moodsat autot 3-süllalise vahemaa pääl pidurdada, kui ainult autojuht vähegi asja tunneb. Kuid see vahemaa on ometi küllaldane pidurdamiseks ka hoopis suurema kiiruse juures. Mis rääkida siis veel sellest, et auto pärast inimesest ülesõitmist isegi kiirust ei vähendanud ja rahva silmist kadus.
Nagu kuulda, olla autojuht Kochil sõiduluba ära võetud, tähendab ta ka tegelikult süüdi leitud olevat. Lõpuotsuse selles asjas toob muidugi kohus.
Võrumaa Teataja 1928. 19. juuli.

Võru teerull jõudis kohale.
Tallinna sadamasse jõudis kaks uut teerulli. Teerullid maksavad 18000 krooni tükk ja kaaluvad 15 tonni. Üks teerullidest saadetakse Võrumaale, kuna teine Viljandimaale läheb. 
Võru Teataja 1928. 28. juuli.

Maanteelt leiti meelemärkuseta mees. Auto sõitis talumehe alla ja purustas vankri.
Teisipäeval tuli Aleksandri vallas elav Aleksander Jõõger Võru asunduses asuvast veskist jahukoormaga koju. Umbes neli kilomeetrit linnast sõitis linnast väljasõitev auto ta koormale otsa, hobuseriistu ja vankrit purustades. Jõõger ise jäänud saadud löögi tõttu maanteele meelemärkuseta olekus lamama, kust A. Räbovõitra ja seal lähedal asuv sepp P. Onno ta ära koristasid. Nii oli see lugu A. Jõõgeri abikaasa Ella Jõõgeri ülesandmise järele, mida hiljem ka A. Jõõger ise kinnitas, kes ka süüdistuse autojuhi vastu tõstis, kuna politseil on korda läinud auto numbrit kindlaks teha. Arsti tunnistuse järele on A. Jõõgeri nägu vigastusi saanud, mis aga kergete liiki kuuluvad.
Võru Teataja 1930. 25. jaanuar.

Maanteel põles auto ära. Omanik sai tulehaavu ja sõiduautost jäi ainult luukere järele.
Pühapäeva hommikul sõitis Joh. Loks Põlvast oma sõiduautol välja, et Võrust Põlvasse viia kaupmees Raudseppa, kes pühapäeviti sääl linu ostab. Vana-Koiola asunduse kohal lõppes bensiin otsa ja J. Loks hakkas autot uuesti bensiiniga täitma. Sel silmapilgul plahvatas bensiin põlema ja peagi oli kogu auto leekides. Omanik ei söandanud ka kustutamisele asuda, sest kergesti võis ju bensiin plahvatada. Auto põles enam-vähem ära ja järelejäänud raudosad veeti hobusega maanteelt Räästase õue Vana-Koiola asunduses. J. Loksi käed said plahvatuse juures tulehaavu. Omanik hindab saadud kahju 1500 krooni pääle. Auto oli kinnitatud „Polarises”, kuid kas kinnitus veel maksev või mitte, seda omanik ei tea.
Võru Teataja 1930. 28. jaanuar.

Avatavad omnibussi liinid. Võru-Põlva vahel algab ühendus 1. mail.
Ka Võrumaal hakkab omnibussi liin tihenema. Mitmelt poolt on pööratud palvete saamiseks uute omnibussiliinide sisseseadmiseks. Nii tahetakse peale olevate liinide, nagu Võru-Tartu, Võru-Põlva, Võru-Räpina jne. järgmistel liinidel eeloleval suvel omnibussid käima panna. 1) Võru, Nursi, Sänna, Varstu ja Mõniste, 2) Wõru, Osola, Kanepi, 3) Võru, Rõuge, Vana-Laitsna või Võru, Rõuge, Krabi ja 4) Võru, Vastseliina ja Misso. Endiselt sõidavad omnibussid Võru-Tartu vahel ja Võru ning Võru raudteejaama vahel. Võru-Põlva vahel algab omnibussi liikumine 1. maist alates. Sõit on 6 korda nädalas, väljaarvatud pühapäevad. Aga soovi korral sõidab omnibuss ka pühapäeviti, kui seks soovijaid. Võrust hakkab omnibuss väljuma kl. pool 4 p.l. Põlvast Võrru väljasõit kl. viie ajal hommikul. Mai algul hakkab liikuma ka Võru-Räpina-Võõbsu vahel omnibuss. Praegu pole aga liikumise aja algus veel selgunud.
Võru Teataja 1930. 29. aprill.

Võru-Mõniste omnibuseliin avati. 
Võru-Mõniste vahelise omnibuseliini avamine pidi olema varem, kuid mõne ettejuhtunud takistuse tõttu viibis see eilseni. Eile algas ühendus. Omnibuss sõidab Võrust Mõnistesse igal äripäeval kell 16.30 ja jõuab Mõniste mõisasse kell 18.20 ja Mõniste jaama kell 18.30. Omnibuss sõidab Nursist, Sännast ja Varstust läbi. Mõnistest sõidab omnibuss Võrru igal hommikul kl. 5.30 ja jõuab Võrru kl. 8. Sõiduk on uus ja igati mugav. Elanikel on nüüd võimalik pikast sõidust Valga kaudu pääseda ja omi asjatalitusi kiiremalt lahendada.
Võru Teataja 1930. 22. mai.

Autod kukkusid kraavi. Kahe veoauto surmasõlmed Rõugest tulejatega. Raskemaid õnnetusi pääle käeluu murdmise ei juhtunud.
Ei ole veel Rõuge kunagi näinud nii palju autosid kui pühapäeval. Igasuguseid, lähedalt ja kaugelt, vedasid inimesi kiriku juubelile ja jälle koju. Maanteed muud kui tolmasid. Paljudel hobustejuhtidel oli tegemist, et kartvaid hobuseid vaos hoida. Niisuguse suure autode kogu juures pole midagi imestada, kui mõni mootor sõna ei kuulnud ja uppi lendas. Õnneks ei olnud aga pühapäevased autoõnnetused rasked, kõik lõppesid õnnelikult. Ainult üks sõitja – prl. A. Rosent sai käeluu murde ja ta toimetati ka haiglasse. Raskem õnnetus oleks võinud aga küll juhtuda Pindi valla auto nr. O-85-ga, mida olla juhtinud juht, kes polnud kaine. Õnnelikul kombel kukkus auto kummuli aga kohal, kus tee madal ja kallas kõrge oli.
Juba hommikul, kui Loosi ja Pindi inimesed Tiri külast R. Samarüütli autoga Rõuge sõitsid, seisid sõitjad katastroofi eel. Groomovi auto kihutas kiirelt R. Samarüütli autost mööda ja riivasid seejuures üksteist, kuid õnneks ainult nii, et mõni kriimustada sai ja paaril riided rebenesid. Tagasisõidul kella kolme paiku aga kukkus auto mõni km siinpool kõrge kraavi kalda vastu kummuli. Inimestega õnnetust ei juhtunud. Ainult ehmatuse ja vähemate kriimustustega pääsesid sõitjad. Viimaste arvates olla auto uppiminekus süüdi juht, kes olnud purjus. Sõitjad igatahes näind, kuis omaniku vend ja keegi Pindi noormees sõidu ajal juhi kõrval viina rüübanud. Ka pääle õnneliku õnnetuse paistnud juhi ülalpidamisest, et ta kaine polnud. Mitmed sõitjad saabusid koju muljutute ja muritutena. Sõitja E.H. ei läinudki enam autosse, vaid tuli jala. Märkimata ei saa jätta, et väikses veoautos oli liig palju inimesi – 32.
Teine auto langes külili. Õhtul kella 8 paiku sõitis Rõugest välja August Ebberi veoauto linnainimestega. Mõni km siin pool Rõuget, kus tee käänak ja liivane, vajusid auto tagumised rattad sügavale liiva sisse ja see põhjustaski auto külili mineku. Õnneks oli seegi koht kukkumiseks soodne (kõrge kallas) mistõttu auto päris külili minna ei saanud. Õnnetus prl. Alma Rosentiga, „Kandle” ettekandjaga juhtus seepärast, et ta hirmuga käed ette sirutas. Teistest keegi viga ei saanud ja pääle vähese peatuse võidi jällegi edasi sõita. Ebberi auto kukerpallis ei saa juht sugugi süüdi olla, sest ta oli kaines olekus, ka ei saa etteheiteks lugeda ettevaatamatust ega kiiret sõitu.
Võru Teataja 1930. 29. juuli

Võrumaal on 98 autot. Jalgrattaid aga 2907.
1. jaan. oli Võrumaal üldse 50 sõiduautot, neist valdades 28 ja Võru linnas 22.
Veoautosid oli samal ajal üldse 43, neist 25 valdades ja 18 linnas.
Omnibusse oli käigus ainult 5, neist enamus – 3 Võrus ja 2 valdades.
Mootorrattaid oli registreeritud 14, neist 7 Võrus ja 7 maal.
Jalgrattaid oli ligi 3000, nimelt – 2907. Sellest arvust kuulus maakonnale 2481 jalgratast ja linnale 426.
Üldiselt on mootor-sõiduliste kui ka jalgrataste arv suurenenud. 
Võru Teataja 1931. 29. jaanuar.

Auto ja hobuse kokkupõrge. 
Eile keskpäeval sõitis Jüri tänavalt turuplatsi suunas auto nr 17, põrgates Tartu tän. nurgal kokku allapoole sõitva maamehe hobusega. Kokkupõrkel purunesid auto klaasid, hobune ega regi kannatada ei saanud. Postil viibiv kordnik koostas autojuhi kohta protokolli, süüdistades esimest ettevaatamatus sõidus.
Võru Teataja 1932. 11. veebruar,

Omnibus kukkus küljeli. Rogosi-Võru omnibusesõitjad pääsesid rängast õnnetusest.
Laupäeva õhtupoolikul kella poole 5 ajal juhtus Võru linna ja jaama vahelisel teel omnibusega õnnetus. Võrult maale sõitva omnibuse ees oli maanteel mitu hobust. Et neist üks äkki omnibusele ette käänas, oli juht sunnitud masinat pidurdama. Selle tõttu pööras buss tagumise otsa ette ning kukkus libedalt teelt külili kraavi. Õnnetuse tagajärjel purunesid bussi klaasid ning tagumine vasak ratas. Inimesed pääsesid õnnekombel kergemate vigastuste ja kriimustustega.
Omnibuse juht oli täiesti kaines olekus ning teda ettevaatamatus sõidus süüdistada ei saa.
Võru Teataja 1932. 25. oktoober 

Omnibus raadioaparaadiga. Võrumaal ekskursioonideks ja ringsõitudeks.
Võru Tööstuskoolil on juba mõnda aega võimalus olnud näidata end ka tubli omnibuse ehitajana. Neil päevil, möödunud nädalal, valmis uus omnibus, mille omanikuks Misso liiniomanik hr. Kasak, mahutab 30 inimest. Olles tugevajõulise mootoriga, võib ta igasugustel teedel läbi pääseda ja mitte kuskil pole karta ta hätta sattumist. Nii hästi seest kui ka väljastpoolt on omnibusele antud võimalikult kaunis välimus, lagi näiteks on pehme, siidine, ja inimene lakke pääd ära lüüa ei saaks. Et sõitjail igav poleks, on omnibuss varustatud raadioaparaadiga. Nii võib Haanja mägimaastikul sõites kuulata Tallinnast päevauudiseid või Berliinist kontserti. Mujal pool on uusimad omnibused kõik raadioaparaatidega varustatud, ainult Võrumaal puudusid seni säärased. Uus hr. Kasaku omnebus on määratud eeskätt ekskursioonideks ja ringsõitudeks.
Võru Teataja 1935. 29. mai

Autoõnnetus 400 Võru põrsaga. Omapärane õnnetus Võru laadalt sõitjatega.
Üleeile õhtupoolikul juhtus Tartu-Võru teel Reola koolimaja kohal õige omapärane autoõnnetus, mis lõppes kaunis õnnelikult. Võru laadalt oli Tartu poole sõitmas veoauto T-93, mida juhtis Aleks. Bessmann. Autol asus 30 kasti 2-6 nädalasi põrsaid, millised kuulusid mitmele venelasele, kes need Võru laadalt olid kokku ostnud. Põrsaid oli umbes 400.
Jõudes Reola koolimaja kohale, mis asub kaunis Tartu ligidal, läks põrsakoorem libeda tee ja kiire sõidu tõttu ümber. Ümberminekut soodustas veel kõrge põrsakastide koorem. 
Koorma ümbermineku tagajärjel said 10 põrsast surma, kuna umbes paarsada põrsast jooksid kastide purunemise tõttu Reola koolimaja ja Tooma talu maadele laiali. Põrsakastide vahel sai kergesti vigastada kaasasõitnud venelane Ivan Maspanov.
Kohe asuti juuresolevate inimeste poolt laialijooksnud põrsaste kokkukogumisele, kuid kuipalju neid pealetuleva pimeduse veel kätte saadi, pole teada.
Kümme surmasaanud põrsast valati kohaleilmunud loomaarsti poolt petrooleumiga üle, sellega nad toiduks kõlbmatuks muutes.
Võru Teataja 1935. 27. september

Teeolud kõigile teatavaks. Raadiost saab teada, kuidas on seisund Võrumaa teedel.
Juba läinud aastal algatas Maanteede valitsus andmete korraldamist ja kogumist kõigi 1. kl. maanteede ja autobuseliinide talviste teeolude kohta. Käesoleval aastal on Maanteede Valitsus oma algatust täiendanud järgmiselt:
Alates k.a. 2. detsembrist
Võru Teataja 1935. 29. november.

Varbuse
Kohalik postijaama pidaja E. L., kes ennast on kohustatud sellekohase määruse alla, täidab ebaõigelt oma kohuseid. Teatavasti on kohalikus postijaamas ka telefon olemas, kuid harva leidub neid õnnelikke, kes telefoni kaudu oma asju saavad ajada. On juhtumisi, kus jaama ruumidesse sissegi ei pääse elanikkude kodust äraolekul. Nii äpardus neil päevil jälle ühe haige sõduri mitmekordne katse Võrult Varbusele telefoni kaudu sõnum saata, et Võrru vastu tuldaks, sest Varbuse jaam ei vastanud.
Võru Teataja 1924. 19. veebruar.

Spordipidu Varbuses. 
Pühapäeval 19. skp. korraldas Võru spordiselts ”Lembit´i” Kanepi osakond Varbuse asunduse suvilas spordipeo, mis ilusa ilma tõttu haruldase rahvamurru kokku meelitas ja seega aineliselt hästi õnnestus.
Võru Teataja 1925. 21. juuli.

Põllumajandusline kursus Varbuses. Kõlleste-Kioma piimaühisus korraldas 14., 15. ja 16. skp. Varbuse koolimajas põllumajanduslise kursuse. Kõnelejaks oli tulnud instruktor M. Volt. Loengud olid puht teoreetilised. Käsitati nõuetekohase karjalauda ehitamist, piimakarja toitmist jne. Loenguteks anti nii mõnedki tarvilised näpunäited, kuid peab tähendama, et sarnased loengud juba vananemas on. Tuleks praktilisema selgitustöö peale üle minna. Osavõtt kursusest väiksevõitu. Ei saa ka etteheidet tegemata jätta kursuse korraldajatele, sest ruumid olid täitsa kütmata, nii et kuulajad külma käes lõdisesid. 
Võru Teataja 1925. 22. detsember

Raadio Varbuses.
Hiljuti tõi üks Varbuse rikkamaid mehi omale raadioaparaadi, mida nüüd kogu ümbruskond kuulamas käib. Huvi raadio vastu on suur ja mitmedki ütlevad, et egas nüüd maksa kaugemale minna, heida aga seliti sängi ja kuula igasuguseid kõnesid ja igasugust muusikat igast ilmakaarest.
Võru Teataja 1930. 16. aprill

Postijaamad kaovad.
Võru Maakonnavalitsus otsustas 1. maist üle anda põllutööministeeriumi valdusse Erastvere, Varbuse ja Räpina postijaama krundi, kuna leping nende kruntide kohta selleks ajaks lõpeb ja teedeministri otsusega postijaamad neis kohtades 1. maist likvideeritakse.
Võru Teataja 1935. 8. aprill

Hurmi noorteühingu elust. 
Hurmi noorte ühing pidas 8. veebr. Hurmi algkooli ruumes aasta-peakoosolekut. Päevakorras oli ka eestseisuse valimine. Esimeheks valiti vana tagasi, samuti ka teised juhatuse liikmed, peale kahe, kes uued said. Seltsil on kassas 14 ½ tuhat marka, millest kellegi poepidajale 13 tuh. mrk 10 prots. laenati. Tulevikus kavatseti mõnda pidu korraldada, mis küll ilus nähtus oleks, üle pooleaastase puhkeaja. Ainuke pahe on see, et puudub vastav ruum pidude jaoks ja muud abinõud. Kui aga asjale hooga pihta hakatakse, saadakse ka sellest üle.
Võru Teataja 1925. 19. veebruar

Kõlleste-Karaski uue koolimaja avamine.
Pühapäeval, 4. okt. avati Kõlleste-Karaski uus koolimaja. Avakõne ütles kohalik vallavanem. Kõnelesid ka hrad Kr. Tullus ja E. Puru, vaimuliku osa toimetas Kanepi koguduse õpetaja Heimann. Aktust kaunistasid Karilatsi puhkpillide orkestri ettekanded. Õnnesoove oli rohkesti saadetud, kuid naabervalla Kioma poolt oli see päris ära unustatud. Rahvast oli murruna kokku tulnud, eriti lapsevanemaid. Vanad koolimajad jäid kitsaks, ning ei vastanud praegusaja nõuetele, mispärast uus koolimaja ehitatigi ja seda enam-vähem valla keskkohta, Karaski asundusse, kuhu ka Hurmi kool üle viiakse. Varbuse asunduse lastel, kes Karaski piiril ligemal elavad, on õigem tee sinna käia. Ka on uues koolimajas lastel palju mugavam olla, sest maja on kõigiti korralik ning praegusaja nõuetele vastav. Maja on kahekordne ning läks maksma ümber kolme miljoni sendi.
Võru Teataja 1931. 6. oktoober

Hobusesabade vargus Põlgastes. 5 talumehe 8 hobusel kadusid öösel sabad.
Omapärane suurem varguslugu juhtus möödunud reedel 16. skp. ööl vastu laupäeva Põlgaste asunduses. Laupäeva hommikul leiti, et Lõhmuse kahel hobusel, Kudu kahel hobusel, Lävi ühel hobusel, Sika ühel hobusel ja Sõrgi kahel hobusel olid sabad lühikeseks lõigatud. Seega oli ööga kaheksal hobusel sabad lühikeseks lõigatud. Kõigil olid hobused ööseks jäetud nurmele, kust kelm need kergesti kätte sai, ainult Sõrgil olid hobused laudas. Sõrgi lauda aken oli puruks löödud, säält sisse mindud ja 2 hobusel sabad lühikeseks lõigatud ja ühele lambale nöör pähe pandud, kuid lammas oli end lahti rabelnud ja niimoodi eluga pääsenud. 
Varguslugu juhtus nähtavasti juba õhtupoolsel ööl ja varas pidi ümbrust silmitsema päeval. Sest niipea, kui õhtuligiduses Sikk ühe hobusega heinamaale läks, leidis ta hämaraga tagasi tulles, et teisel kodujäänud hobusel oli saba läinud. Küll vaatas ümberringi, aga polnud jälge enam kuskil. Suurem pahameel aga hargnes laupäeva hommikul: talunikud hobuseid vaatama minnes leidsid need inetuks tehtud seisukorras. Ainult pika sabaga jäi Lävi teine hobune, kes nööri otsas harilikult näitab kurja nägu ja pistab võõra liginedes jooksu. Nähtavasti varas sellele ei julgenud ligineda ja pidi sabast loobuma.
Ümbruskonnas tekitas see palju pahameelt, kuna hobused on tükiks ajaks ära narritud. Iga teeäärne karjane näitab möödudes näpuga: „Seo ei olõ kiäki muu, kui Põlgaste miis, kel nii lühkese hannaga hobõnõ om.”
Võru Teataja 1935. 21. august

Karilatsi
Karilatsist. Seltsielu.
Ammu tunti Karilatsi vallas tarvidust seltsi järele, kuid ei saadud mitmel põhjusel seltsiga hakkama. Oli küll juba olemas Rahvaraamatukogu Selts, aga see tegutses ainult teatavas ruumis. Viimasel ajal astus salkkond ärksamaid tegelasi kokku ja asutasid Karilatsi Põllumeeste Seltsi, kes ka 16. juulil oma avamispidu ära pidas, mis üleüldiselt rahuldavalt korda läks. 
Noor laulukoor ja näitlejaskond avaldavad õige hoogsat teguvõimu.
Võru Teataja 1922. 5. august.

Karilatsi haridus- ja seltskondlikust tegevusest.
Karilatsi vallas kestab praegu pidev tõus hariduslikul ja seltskondlikul alal. Viimasel ajal on hakatud pearõhku asetama alg- kui ka üldhariduse edendamisele. Väike vald tegi suure pingutuse, ehitades vanast ajast ja arust läinud koolimajast uue valge ja koduse haridustempli ning selle kõrvale väiksema kahekorruselise õpetajate elumaja, milles ruumi kolmele õpetajale. Sügisest peale hakkab kool juba kuueklassilisena töötama, kuna möödunud aastal neid ainult viis ja varemalt koguni neli oli. Suuremaks sündmuseks neil päevil oli Karilatsi vallas rahvaraamatukogu seltsi „Edasi” 10. aastapäeva puhul korraldatud aktus ja piduõhtu/…/.
Selts on samme astunud ka vabaharidustöö edendamiseks, korraldades huvitavaid arendavaid peoõhtuid, kõnekoosolekuid referaatidega ja tegelaste omavahelist koosviibimist. Seltsi juhtivamateks jõududeks on juba tema alguspäevist hakates olnud kooliõpetajad ja ärksamaid peremehi ja vallasekretär. Viimane on sellel kohal tegelnud juba 8 aastat ja igal juhusel hoolega kaasa rühkinud.
Võru Teataja 1927. 20. august.

Karilatsi laadaplats teise kohta.
Need aastad peeti Karilatsis laata Karilatsi kõrtsi juures. Nüüd esitas aga kõrtsipidaja laadapidamiseks liiga rasked tingimused, mis pärast vallavalitsus laata kõrtsi juurest üle viia ja Ala-Jaani talu krundil iga aasta 14. mail ja 12. novembril ära pidada otsustas.
Laada asukoha muutmisega on ka maakonnavalitsus nõus, esitades selle küsimuse maakonnanõukogule otsustamiseks.
Võru Teataja 1926. 10. juuni

Karilatsi uue seltsimaja avamis-pidu.
Teisel suvistepühal toimus Katilatsis veskipidaja Valli poolt ehitatud seltsimaja avamispidu, kus mängiti Gogoli näidendit „Naisevõtt.” Selle ettekanne oli aga kahjuks ette valmistamata.
Seltsimaja on ehitatud endisest magasiaidast. Ta on küllalt ruumikas, mahutades umbes 300 isteplatsi. Vall, kellele praegune seltsimaja kuulub, on nõus hoonet müüma 1750 m. eest kohalikule rahvaraamatukogu selts „Edasile.” Selts peaks seda soodsat juhust kasutama ja hoone, mis esiteks väga ilus ja ajanõuetele vastav ning teiseks looduslikult ilusas kohas, omandama.
Võru Teataja 1930. 12. juuni

Valimised Karilatsis ja Linnamäel. Põllupidajatel mõlemas vallas kõva ülekaal.
Teatavasti tühistas kohus Karilatsi ja Linnamäe vallavalimised kui ebaseaduslikud ja maavalitsus kirjutas valdadele ette läbi viia uusi valimisi.
Need toimusid 15. ja 16. juunil /…/.
Karilatsis anti hääli ära 364, neist põllupidajatele 192 ja tööliste nimekirjadele 172. Volikokku pääsesid 8 põllupidajat ja 7 töölist.
Kandidaatidest pääsesid sisse põllupidajatel: Otto Lokk, Gustav Nikopensius, E. Seeba, K. Nikopensius, K. Luik, Jaan Sokk, J. Juhkason ja K. Kikas. Töölistest: L. Mandel, A. Hämalane, K. Paidra, V. Lust, S. Pilberg, Jaan Juhkason ja P. Põder. 
Võru Teataja 1930. 21. juuni

Karilatsi tähtsamaid
Rudolf Halliko. Lubab sulle päikese tuua taevast kätte, kuid kahte hääd ei saa: lubada ja täita. Kalendrit armastab rohkem sinivärvilist ja vabandab end sellega, et ei olevat tal Eestis ametvenda, kes sama ei harrastaks. Tal võib väga õigus olla. Ostis l. a. peaaegu puhtalt oma palga arvel, millest pool vallavalitsuse käest saamata, Kaitseliidu Karilatsi kompaniile puhkpillid, oma seletuse järele - mitte just, et oleks muusikamees, vaid lihtsalt tahab, et oleks tuba torusid täis.
Kusta Nikopensius. Teist või isegi kolmat aega vallavanem. Väga hää mees, kuid saab kurjaks, kui tema juuresolekul altkäemaksust kõneldakse.
Kusta Kikas. Talle üteldi, et ta olevat ennast joota lasknud, sai ägedaks: „Korrat, ega ma´s joo, panin pudeli suu veerde õnnõ”!
Kusta Ots. Karilatsi Demosthenes, kuid nüüd säält lahkunud ja oma hiilgavad kõneanded põlatud adra taha matnud.
Kusta Luik. Nagu kunagi eht Karilatsi mees, kellel nimeks on kas August või Kusta. Liige iga seltsi juhatuses, põllumees, mitme kange tütre ja veel kangema poja isa.
Jaan Jaal. Meeskodukaitse tähtsaim tugi, viskab harvtihti mõnekümne või mõnesaja kroonilise kingituse kohalikule kompaniile pihku „kuradi eng!” kui mehed talle hurraa! teevad, ei jäta seda kunagi kahe, kolme liibriga ”tvitteerimata”. Naistepõlgaja, sellepärast poissmees.
Jakob Vall. Veski, elektrivabriku, laualõikuse, meierei, linarabamise ja kolkimise tehaste omanik. Ning kaugelt silmapaistva Karilatsi teatrimaja ehitaja. Kõneleb ainult suurtöösturi kohaselt kõue või piksehäälega.
Emmeline Hallik. Naiskodukaitse esinaine. Pani ameti mitmel korral maha oma kindlal soovil, kuid teiste soovil võttis selle jälle tagasi. Ei räägi kellestki halba, oma abikaasastki mitte, ainult koledasti kardab, et temast midagi räägitakse.
Leida Kikas. Teine naiskodukaitse kangem jõud. Peigmehi küll on, aga saadaval on ta siiski, praegu vähemalt.
Võru Teataja 1932. 21. jaanuar

Karilatsi tähtsamaid.
August Nikopensius. Kohaliku kompanii pää. Sõjateenistuses omandanud vilumuse kulbikeerutamises, kuid näib püssigi tundvat. Ei hooli suuremat rahapuudusest, teeb lihtsalt laenu, kui kapital otsa lõpeb. Igatahes on arvamisel, et igal väiksel talul peab olema ka raadio ja telefon. Oma vana naise noor mees.
Karl Nikopensius. Lüüriline hing, armastab „gormoschkamängu” üle kõige, üle kaardimängugi. Vallavolikogu ja mitme seltsi tegev liige ja oma talu „hantvärk”.
Karl Nemvalts. Karilatsi Juhan Simm. Meelitaks kas või leivaga pasunakoorist võimalikult ilusad helid. Ongi lühikese ajaga saavutanud „üllatavaid tagajärgi”, nagu ütlevad asjatundjad.
Tamara Klink. Miss Karilatsi. Mängib laval ainult võluva preili osas. Kodukäsitöö agar edendaja.
Jakob Kiivel. Kui keegi uut raudteed vihkab üle kõige, siis on see tema, kuna raudruun nüüd posti ilma tema abita Karilatsile kättesaadavaks teeb.
Johannes Pelska. Koolmeister. Tuli valimistele poissmehena, pannes Karilatsi neidude südamed lootusest värisema, kuid säälsamas ilmus kohale ühes naise ja kahe lapsega. Kõigile girantidele truu sõber, kuni giro saamiseni.
Eduard Marjak. Kah rahvavalgustaja. Tegi eelmistel vallavolikogu valimistel kõva kihutustööd ja sai kaks häält: äia ja oma. Nüüd loodab saada kolm, kuna naine saab selleks ajaks täisealiseks.
Lõppsõna: Aga kõik ninad, kes jäävad vahele, lohutagu end teadmisega, et kunagi võib tulla neilegi aeg. Ja need, kes siin austatud tähelepanuga, ärgu sest mingu liialt uhkeks, sest see ep olevat mitte hää.
Võru Teataja 1932. 30. jaanuar.

Karilatsi ja tema kangemaid mehi ja naisi.
Vaatame pisut ka neid kangeid mehi, kes juhivad Karilatsit ja tema seltskonnaelu.
Kõige esiteks olgu nimetatud vallavanem Jakob Vall. Omab pääle „Viru” veski, talu, naise ja nelja lapse korraarmastuse ka tubli portsjoni õiglust nii vallaasjaajamises kui ka isiklikus elus. Võtab ka pisut napsi, aga palju ei võta, sest kardab „luupainajat”.
Vallavanema esimene abi on Robert Vals. Mees, kel üheksa ametit ja kümnes nälg. Pääle vallavanemaabi ameti veel Haridusselts „Edasi” esimees, ÜENÜ Karilatsi osakonna kirjatoimetaja, karskustoimkonna esimees, põllumeeste seltsi revisjonikomisjoni liige ja veel muid komisjonide, nõukogude ja toimkondade liikme ameteid. Muidu kole õiglane mees. Aga ka hirmus „kuri”. Eraelus flirdib juba viiendat aastat ühe ja sama preiliga, aga ära ei võta ja muud paha ka ei tee.
Teine abi on Arnold Joonas. Kohaliku Kaitseliidu üksirühma päälik. Pääle selle omab veel kaupluse ja lööb kaasa Ühispangas ja Haridusseltsis. Vaikne ja tõsine töömees.
Vallasekretär Rudolf Hallik on vastutulelik ja laadna mees kõigile. Ainus viga on see, et omab hiigla organiseerimisanni ja neid seltse ja ühinguid tuleb tema käest kui seeni sooja vihma ajal. Seda aga ei kannata, kui mõni räägib likvideerimisest, sest asi on „niipite” ja mitte „sedaviisi” nagu ütleb koolijuhataja Johannes Pelska, kes ka on tubli organisaator. Vabal ajal tegutseb poliitikuna, olles vallavanemale adjutandiks põllumeeste koosolekuil. Praegu planeerib kooli aeda ja istutab puid ning põõsaid enese ja teiste mälestuseks. 
Õpetaja Eduard Marjak valitseb ja haldab avalikku raamatukogu ning organiseerib noori, kui jätkub vaba aega. Kiidelda ei armasta, kuid tulevikus kandideerib koolinõuniku kohale, sest jumal on seda meest varustanud tarkuse ja vastutulelikkusega igalt alalt.
Teiseks õpetajaks on õpetaja Natalie Bergmann. Maanaiste seltsi esinaine. Muid seltse ei armasta. Kahju ainult, et on proua, muidu oleks kosilasteks terve Karilatsi noormehed.
Tubli proua ja perenaine on veel Pauline Sokk. Esimene keskkooliharidusega perenaine Karilatsis. Juhib maanaiste laulukoori ja võtab näidendites endale need osad, mida keegi ei taha, kuid kui imelik see ka ei ole, aplaus kuulub ikka temale.