Väejuht Julius Kuperjanov

Legendaarne väejuht

Väejuht Julius Kuperjanov on saanud legendiks ning olnud mitmetele põlvkondadele suureks eeskujuks ja innustajaks.

Julius Kuperjanovi isapoolsed esivanemad rändasid Pihkva kubermangu Räpina kandist. Juliuse isa Daniel sündis 1863. a ja abiellus 1885.a Liisa Reebeniga. Liisa isa Jüri oli välja rännanud 1871. a Vana-Kuustest Küti karjamõisast. Julius sündis üheksast lapsest kolmandana, neli last surid varakult. 1904.a sundis koduigatsus Daniel Kuperjanovit koos perega sünnimaale tagasi tulema. Ta ostis Vana-Kuuste valda Lalli talu.

Sipe ministeeriumikoolis õppides huvitasid teda eriti ajalugu, maateadus ja venekeelsed kirjandid, mida ta väga hästi kirjutas. Vähemalt kooliajal ta teadaolevalt sõjaväelase elukutsest ei unustanud. Kõik muutus aga siis, kui algas maailmasõda ning noor kooliõpetaja mobilisastioonikutse sai. Alates septembrist 1915 kuni juulini 1917 võitles Julius Kuperjanov Aleksei nimelises 5. grenaderide polgus Valgevenemaal Baranovitchi asunduse lähedal Skartcheva küla all, kus teenis kokku 7 autasu. 24.11.1917 vabastati porutšik (vastab vanemleitnandi aukraadile) Kuperjanov Vene armee teenistusest.

Saksa okupatsioonipäevil (veebruar-november 1918) tegeles Kuperjanov üliaktiivselt põrmustatud Eesti Vabariigi heaks, saades Tartu linna ja maakonna omakaitse ja põrandaaluse tegevuse juhiks. Ta korraldas relvade kogumist ning koostas ustavatest elanikest omakaitseüksuste nimekirju, mis hiljem said aluspõhjaks Kaitseliidu tegevusele.

Kaitseliidu Tartu Maakonna allüksuse juhina organiseeris leitnant Kuperjanov 1918. a Tartu kaitsmist Punaarmee vastu ning organiseeris partsanide salku. Kohapealne vaenlasevastane tegevus pärssis punaste edasitungimise võimaluse kagu suunalt pealinnale. Leitnant Kuperjanovi salga viibimine Puurmanis takistas Kesk-Eesti ja Viljandi vallutamist punaste poolt, kuna kaitses Põltsamaal resideeruva 2. polgu tagalat lõuna suunast. Alates jaanuarist 1919 planeeris Kuperjanov Tartu vabastamise aktsiooni, hiljem ühinesid tema pataljoniga soomusrongid nr 1 ja 3. Üheskoos vabastati Tartu linn. 31.01.1919. sai Kuperjanov Paju lahingus surmavalt haavata.

J. Kuperjanovi nimi kestis edasi temanimelise pataljoni, siis polgu, seejärel taas pataljoni tegemistes Eesti Vabariigi teenimisel; samuti temanimelise polgu seltsi asutamisel 1938. a, okupatsiooniaastatel stalinivastase terrori põrandaaluses võitluses ja seltsi taasasutamisel 2009. a.