01 Tartu postijaam

Vene riigi majanduslikud ja kultuurilised huvid, laienev suhtlemine Lääne-Euroopaga ning pealinna rajamine Peterburi tingisid uue, Venemaad Lääne-Euroopaga ühendava postitee rajamise. Peterburi ja Lääne-Euroopa vahelist posti- ja reisiliiklust oli kõige otstarbekam korraldada mööda lühimat teed Narva, Tartu ja Riia kaudu. 1712. aastal paigutati Peterburi"“Tartu"“Riia maanteele 15 postijaama. 1717. aastal kohustas Liivimaa maanõunike kolleegium Peterburi"“Riia tee ääres olevaid mõisaid kiiresti postijaamahoonete ehitamist alustama.

Tartu postijaam rajati Tähtvere mõisalt saadud krundile Riia ja Pihkva teede ristumiskohta. Kõik 18. sajandi I poolel ehitatud postijaamade peahooned sarnanesid ruumide paigutuselt: väikese ühekorruselise puust hoone keskel asus kaks eeskoda ja köök, mis jagasid hoone kaheks osaks ning kummaski tiivas asus köetav tuba ja kaks külma kambrit. Uus puust elumaja ehitati Tartu postijaamale 1786. aastal. 1820. aastateks oli see täielikult amortiseerunud.

Uus peahoone, mis rajati vana puidust ehitise taha hoovi, valmis 1843. aastal Liivimaa kubermanguarhitekti C. J. Adamsoni jooniste järgi. Hoone projekteerimisel kasutati kubermangu ehituskomisjoni jooniseid ja fassaadieeskujusid. Oma põhiplaanilt sarnanes hoone Väike-Pungerja postijaamaga Riia"“Tartu"“Peterburi postimaantee ääres.

1920. aastate algusest alates hakkas busside liiniliiklus hobupostiliiklust välja tõrjuma. Esimesed bussiliinid avati 1922. aastal. Liinibusside peatuspaigaks Tartus sai Riia mäel asunud postijaama hoone ees olev plats. 1928. aastal otsustas Tartu maavalitsus postijaama sulgeda ning kasutada hooned maavalitsuse teedeosakonnale kuuluva tehnika "“ höövlid, veoautod jms paigutamiseks.

1939. aasta mais endised postijaama hooned lammutati, et samale kohale ehitada kaitseliidu hoone. A. Kotli ja E. Lohu projekteeritud maja valmis 1940. aastal ja seda kasutati sõjajärgsel perioodil põllumajanduse akadeemia peahoonena. Tänapäeval paikneb siin kõrgem sõjaväeline õppeasutus.