02 Uhti Valge kõrts (Reola kõrts)

Uhti Valge kõrts paiknes Reola mõisa maadel Vastseliina (Kirumpää) ja Otepää (Kambja) teede ristumiskohas; mõnel puhul on teda nimetatud ka Reola kõrtsiks. Eesti Põllumajandusmuuseumi asutaja ja põlise Ülenurme elaniku Kalju Roosvee sõnul ongi õige nimetus Reola kõrts. Ajalooallikates on Reola mõisat reeglina käsitletud koos sellega majanduslikult tihedalt seotud olnud Uhti mõisaga.

Varasemad teated kõrtsi olemasolust Reola mõisa maadel pärinevad 17. sajandi esimesest poolest. 1638. aasta maarevisjoni materjalides nimetatakse kahte Reola mõisale kuuluvat kõrtsi: üks neist asus Kirumpää tee ääres ja teine Uhtikülas. 1695. a Tartumaa teede atlases Uhti Valget kõrtsi pole märgitud. Võimalik, et sellel kohal kõrtsi veel polnud või siis ta sellel ajal ei tegutsenud. Igal juhul on kõrts antud kohas märgitud sajand hiljem Mellini atlases (1798) ja hilisematel kaartidel.

Praeguseks säilinud ühe talliga kivist kõrtsihoone on ehitatud klassitsistlikus stiilis 19. sajandi esimesel poolel. Hoone on ehitatud põletatud tellistest ja maakividest, välisseinad on krohvitud ning valgeks lubjatud "“ tõenäoliselt on selle järgi kõrts ka oma nime saanud. 1930. aastatel on kõrtsi eluosa saanud valgetest tellistest juurdeehituse. Kõrtsihoone on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.

1989. aastal koostati KRPI-s (Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut) tollase Ülenurme sovhoosi tellimusel kõrtsi ajalooline õiend koos renoveerimise eritingimustega. Sovhoosil oli kavas kohandada hoone kauplus-sööklaks, kuid seoses ühismajandi tegevuse lõpetamisega jäid plaanid pooleli.

Praeguseks hoone valdajaks on Ülenurme vald. Hoone on antud rendile füüsilisest isikust ettevõtjale ning see kavatsetakse rekonstrueerida avatud kunsti- ja käsitööateljeeks. Vana kõrtsihoone kasutamine niisugusel otstarbel toetab sümpaatsel moel ka Tartu-Võru postitee turismiarenduskontseptsiooni.