04 Maidla postijaam

Tartu"“Võru postimaantee avati 1854. aastal. Esialgu kasutati postijaamadena teeäärseid kõrtse, kuid 1860. aastate alguses planeeriti kahe jaama ehitamist Tartu ja Võru vahele. Tulevaste postijaamade ehitamiseks renditi maa Suure-Kambja ja sellega ühendatud Maidla ning Varbuse mõisatelt; mõisate nimede järgi said nime ka postijaamad. Varbuse postijaama projekteeris ja aastatel 1861"“1863 kestnud ehitustöid juhtis Tartu ehitusmeister Königsmann. Kas ta ka Maidla postijaama projekteeris ning jaama ehitustöid juhtis, pole teada, kuna erinevalt Varbuse postijaama ehitust ja tegevust kajastavast allikmaterjalist pole Maidla postijaama dokumentatsioon säilinud. Postijaamade projektid on sarnased, kuid mitte identsed; nende sarnasusest lähtudes on arhitektuuriloolane Kalvi Aluve tüpologiseerinud need Varbuse-tüübiks. Hooned on ehitatud põletatud tellistest ja maakivist.

1931. aastal seoses hobupostiliikluse lõpetamisega Maidla postijaam suleti. 1932. aastal müüdi hooned 700 krooni eest eravaldusesse. 1940. aastal natsionaliseeriti postijaama juurde kuuluv maa, 1948. aastal seoses kollektiviseerimisega osa hooneid ja inventar ning 1950. aastal anti põllumajandusmaksu katteks kogu allesjäänud vara kolhoosile "Valgus". 1959. aastal anti Maidla postijaama hooned "Vambola" kolhoosile. Hooned ja maa tagastati õigusjärgsele omanikule 1993. aastal, kes need kolm aastat hiljem praegusele omanikule edasi müüs. Maidla postijaama kompleks on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.