18 Varbuse mõisaase

Kuni 18. sajandi keskpaigani kuulus Varbuse karjamõisana Väimela mõisa juurde. 18. sajandi keskpaigast sai Varbusest iseseisev rüütlimõis. Sarnaselt paljude teiste Liivimaa mõisatega vahetas Varbuse 19. sajandi esimesel poolel sagedasti omanikke.

1845. aastal ostis mõisa 23 000 hõberubla eest kreisisaadik major Alexander von Ditmar. Tema järeltulijad müüsid 1859. aastal selle 50 000 hõberubla eest edasi Paul Arthur von Sieversile. 1887. aastal sai nii Varbuse kui lähedal asuva Karaski mõisa omanikuks Harald von Samson-Himmelstjerna. 18. mail 1887. aastal Varbuse ja Karaski mõisate senise omaniku Alexander von Mölleri ja Harald von Samson-Himmelstjerna vahel sõlmitud ostu-müügilepingu järgi tasuti mõlema mõisa eest kokku 162 000 rubla.

Samal aastal abiellus Varbuse vastne omanik preili Margarete Gaehtgens"™iga. Pere asus elama Varbuse mõisa tagasihoidlikusse ühekordsesse tellisekatusega härrastemajja. Samsonite ajal arendati mõisas aktiivselt põllumajandustootmist. Richteri aadressraamatu järgi kuulus 1909. aastal Varbuse mõisale 656 ha mõisa- ja 623 ha talumaad, lisaks 90-pealine piimakari, meierei ja 40 hobust. Tuntud oli vendade Samsonite korraldatud ratsaajujahid (Parforcejagd). Harald von Samson oli jahiseltsi esimees.

Nii enne kui peale viimast ilmasõda asus Varbuse mõisa härrastemajas rahvamaja, seejärel aga raamatukogu. Hoone hävis tulekahjus aastal 1981. Osaliselt on säilinud mõisa kõrvalhooned: ait-kuivati, tall-tõllakuur, moonakatemaja ning 19. sajandi teisel poolel rajatud mõisa park. Kõik nimetatud objektid on arhitektuurimälestistena võetud riikliku kaitse alla.

Kaasaaegse ajakirjanduse teadetel ulatub Varbuse küla ja mõisa koorilaulutraditsioon 19. sajandi II poolde, jõudumööda edendatakse seda seal tänapäevalgi.