25 Mustajõe kõrts

Esimesed kindlad andmed kõrtsi tegevusest Mustajõel pärinevad 1695. aasast.
Praeguseni säilinud hoone ehitusajaks peetakse 19. sajandi esimest poolt, kusjuures pole välistatud, et ehituskehandis võib leiduda vanema hoone osiseid. Mustajõe kõrts on ühe talliga telliskivihoone. Tall oli tavaliselt eluosast pikem, kuid Mustajõel on suhe vastupidine. Vanimal ühe talliga kõrtsi tüübil koosnes eluosa ühest ruumist, analoogiliselt rehielamuga kasvas ruumide arv kahele, edasi kolmele ja rohkemale.

Mustajõe kõrtsi ruumijaotus oli hästi välja arendatud. Viie ruumi hulgas leidus eeskoda, kust pääses kõrtsituppa (suur ruum esikülje lõunapoolses nurgas). Tagakülje poolsetest ruumidest kasutas kõrtsmik arvatavasti kahte oma elukorterina. Saksakamber asus kas eeskoja kõrval vastu kõrtsihoone tagakülge või lõunapoolses nurgas vastu tagakülge. Seoses poe avamisega ehitati suure tõenäosusega suurde kõrtsituppa vahesein ja aknaava muudeti ukseks. Hiljem on kõrtsituppa ehitatud veel üks vahesein.

Vahetult enne viinamüügimonopoli kehtestamist aastatel 1898"“1899 on Mustajõe kõrtsmikuna märgitud Andreas Mürsepp. Pärast monopoli kehtestamist lakkas Mustajõe kõrts tegutsemast. Nii on 1909. aasta aadressiraamatusse märgitud Tilsi mõisale kuuluv Mustajõe pood, mille rentnikuks oli endine kõrtsmik Andreas Müürsepp. Mustajõe kõrts on ehitusmälestisena riikliku kaitse all.