26 Ridali kõrts

Ridali kõrts kuulus Põlgaste mõisale. Põlgaste mõis tekkis 17. sajandi teisel poolel, mil see Krootuse mõisast eraldati. Tõenäoliselt rajati Ridali kõrts 19. sajandi algul. 1798. aasta Mellini atlases Ridali kõrtsi pole; see ilmub esmakordselt kaardile 1839. aastal.

Viimane kõrtsipidaja oli Mihkel Lävi (Lävvi). Mihkel Lävi tütre Margarete Lävi mälestuste kohaselt jäänud kõrtsipidamine soiku Eesti Vabariigi ajal. Suure tõenäosusega leidis see aset siiski mõnevõrra varem - seoses Esimese maailmasõja puhkemisega või seoses Vabadussõjaga ajavahemikus 1914"“1919. Eesti Vabariigi tulekuga hakkas endine kõrtsmik Mihkel Lävi talupidajaks.

Eesti esimese vabariigi ajal toimusid Ridali kõrtsi juures linalaadad. Juhtus, et linakaupmehed tulid Ridalisse juba laada eelõhtul ning siis ööbiti kõrtsi suures ruumis (tallis). Hommikul vara läks kauplemine lahti. Linalaadad toimusid aastas mitu korda. Kõrtsi lähedal oli metsa servas palliplats. Külarahvas käis sinna nädalavahetusel kokku. Margareta Lävi mälestuste kohaselt käis külarahvas seal koos veel 1930. aastatel. Seal tantsiti ja lauldi. Talvel kogunesid küla noored, tehti ringmänge ja "Jeruusalemma põletamist".

Eesti ajal asus Ridali kõrtsis ka kauplus, kuid poepidajaks ei olnud mitte endine kõrtsmik, vaid eraldi poodnik, kellele oli välja renditud kaks tuba. Nõukogude okupatsiooni tulekuga võeti Lävidelt maa ära. Vanemad surid ja Margareta jäi kõrtsi üksinda elama kuni 1970. aastal kolis ta ära Lahe külla, kus sai korteri. Ridali kõrts kukkus lume raskuse all kokku 1970. aastatel. Praegu on sinna vundamendi peale ehitatud uus maja, mis on ehitusjärgus.